Lisan siia ka enda esimesest ratsavõistlusest mõned pildid.

 
Mina ja Fanta auhindadega :)

Fantaga võidu puhul auringi tegemas :)

Täna toimus meie tallis (Kregleni tallis) ratsavõistlus. Ka mina ja Laura võtsime osa, kergemast rajaskeemist ehk siis ainult sammus ja traavis. Raskem oli traavi ja galopiga. Mul tuli igatahes väga kenasti välja rada ja peale võistlemist oli ka täitsa hea tunne ja siis tuligi see suur üllatus – sain esimese koha! Olin üliõnnelik ja tegime teise ja kolmanda koha võitjatega ka maneežis auringi. Ega mul palju muud öelda polegi, lihtsalt lahe võistlus oli. Ahjaa, paneksin siia üles ka videod minu sõidust, kui keegi tahab vaadata :)

Eile oli võistluste esimene päev, kus kõik sõitsid individuaalselt, täna olid aga teatevõistlused kolmeliikmeliste meeskondadega. Minagi olin meie kooli tiimis. Õnneks ei pidanud ma esimesena startima, sest stardis käis jube rabelemine, starditi ju korraga. Minul oli viimane vahetus. Startides olime kolmandal kohal. Karina, kes esimesena startis, langetas meie kohta kuskil 4.-le või 5.le kohale, aga kuna temast järgmine, Gertrud, oli tugev sõitja, suutis ta meid tagasi kolmandale võidelda. Minu ülesandeks oli siis seda kolmandat kohta hoida ja mitte mingil juhul kedagi mööda lasta. Terve selle 2 km pikkuse ringi ma kartsin, et neljandal kohal olev sõitja jõuab mulle järgi ja selle hirmu tõttu panin aina hoogu juurde. Karina ja teised käisid raja ääres ergutamas ja lõpuks finišisse jõudes oligi meil see kolmas koht käes! Kokku startis vähemalt mingi kümme kooli. Pandi meile medalid kaela ja tehti pilti :)

Täna olid Nõmmel põhikooli ja gümnaasiumi koolidevahelised suusatamise võistlused. Õpetaja oli kaheksandatest klassidest 5 õpilast välja valinud, mina nende hulgas. Ring oli vaid 2 km. Võistlejad lasti rajale 30 sekundiliste vahedega. Mina suutsin kinni püüda 5 enda ees startijat. Hetkel oma aega veel ei tea, homme saan ilmselt teada. Peale võistlust hakkasin siis koju minema ja seal kohas, kus külmallika tänavalt peab trummi tänavale keerama, keerasin ma valele poole. Kõndisin jupi maad kuni suusarada juba paistma hakkas. Helistasin siis issile ja muidugi: teisele poole oleks pidanud keerama. Jõudsin siis õnnelikult bussipeatusesse, ootasin seitse minutit bussi nr 23. Bussiga sõitsin kadaka peatuseni, sest seal ütles reisisaatja, et see on lõpp-peatus ja kõik peavad väljuma. Läksin siis maha ja nägin eemal ühte bussipeatust. Läksin sinna lootuses, et sealt käib mõni buss kesklinna. Seal peatus ainult mingi imeliku numbriga buss, mis käis seal ka ainult paar korda päevas. Helistasin siis issile, et oma muret kurta ja nägin kõne lõpetades, et teisel pool tänavat sõidab buss number 36, mille ees oli suur kiri “Viru”. Läksin siis selle bussi peatusesse ja ootasin veerand tundi järgmist 36-te. Istusin bussi ja jõudsin mõned peatused sõita, kui äkki tuli peatus “nõmme”. Tore lugu küll! Läksin maha ja üle tee vastasbussipeatusesse, et tuldud teed tagasi sõita. Pidin ootama 12 minutit, et 36 tuleks. vahepeal saabus aga 33, millel ees kiri “kopli”. Mõtlesin, et prooviks siis selle bussiga koju saada. Sõitsin paar peatust ja siis tuligi esimene tuttav peatus: marja. Läksin peale seda tulevas väljas maha ja sealt troll nr 5 peale ja balti jaama.

Eks te proovige see rada läbi teha suusakoti ja võrdlemisi raske trenniasjade kotiga.

Tuli täna vaim peale, mõtlesin, et kirjutaks midagi :) Loodan, et meeldib.

Vaikuse Maja

Ma seisan ja vaatan vett
kuis vaikselt ta lainetab
mul meelde jääb see hetk
mil seisin ja vaatasin laineid ma.

Seal vastaskaldal üks maja on
kus elab üks vana mees
kõnnin, kõnnin ja seisatan
ja olen põlvedeni vees.

Vastaskaldale jõuan siis
vanamees kalavõrku koob
tal alati leidub lugusid
Vaikuse Majast, mis tagapool.

Täna hommikul tekkis issil ja Kajal idee minna lumessumpamis-matkale. Kutsuti mindki kaasa. Kajal tekkis vaba aega alles kella ühe paiku, kui ta Kati ja Jüriga nõmmelt suusatamast tagasi jõudis ja siis läksimegi. Sõitsime autoga piritale ja alustasime sealt kerge jooksuga. Minul muidugi pulss kohe laes: 180. varsti keerasime ka metsa vahele ja jätkasime kõndimise tempos. Minu pulss oli pidevalt seal 170-180, vahepeal ka rohkem. Issil muidugi seal 120 ja 130 kandis, Kajal seal vahepeal. Lumi oli kohati lausa puusadeni ja seal oli päris raske sumbata. Ühe suurema tõusu võtsime ka, pirita jõe kaldast üles. Tõusu algul olid suured ümarad kivid lume all, niiet ei näinud täpselt, kus on kindel astuda ja kus vajub jalg kivide vahele auku. Tagasitee läks kiiremini ja lõpus tegime ka veidi jooksu. Kokku tuli meil matka 8 km. Pärast soe dušš pirita spordikeskuses ja autoga kodu poole. Pärast, kui trenniinfo kellast arvutisse laetud, vaatasin, et keskmine pulss tuli mul 177 ja max. 191. Issil muidugi rahulik käik, keskmine kõigest 135 :) Mõnus matk oli igatahes ;)

Täna käisime me Lauraga jälle ratsutamas. Ja pean kohe ütlema, et täna oli maailma parim tallipäev!! Emme tõi meid kella üheteistkümneks talli, kui Laural trenn hakkas. Mina passisin seal kolmveerand tundi niisama, pildistasin natuke ja käisin ringi. peale Laura maastikutrenni oli maneežis trenn ja peale seda invatrenn. Laura abistas seal meie treenerit Manxi ja jalutas hobustega. Mina soojendasin sel ajal ennast ouhkeruumis, kus oli küdev ahi. Kell kaks oli hobustel lõunaaeg, samuti meil. Soojendasime mikrolaineahjus enda kaasavõetud viineripirukaid. Laura otsustas ka kella kolmesesse trenni tulla, kuhu mina läksin. Ja lõuna ajal puhkeruumis ütles manx, et minuga võiks ka täna galoppi proovida, kui ma tahan. Muidugi tahtsin :) Alguses tegime sammu-traavi ja siis võttis Manx mu kordele ja õpetas galoppi. Pärast sain ka maneežis suure ringi peal proovida. Nagu Manx oli rääkinud, tõstis Hugo suunaga vasakule paremini. Muidu oli ülimõnus päe tallis ja Hugo oli tubli :)

Ei hakanud pilte eelmisele wattbike’i jutule lisama, muidu keegi ei märka äkki :D Igatahes nagu juba kirjeldatud, nägime kõik võisteldes enda ees ekraani, kus igaühel oli oma värvi väike jalgrattake, mis liikus vastavalt võistleja edasiliikumisele. Et sellest paremini aru saada, lisan pildi:

Võistlejate rattad asusid kõik ühes reas, kokku oli neid kõrvuti 8 ratast. Juuresoleval pildil on näha ka mind :) Näod kõigil juba pingutusest punased.

Palusin issil endale täna arvutisse photoshop panna, sest uue windowsi panekuga jäi see tegemata. Hakkasin siis kohe sellega muidugi tegelema ja püüdsin esimest korda elus lõigata inimene ühest pildist välja ja panna teisele taustale. Jäin sellega päris rahule, panen ta ka siia üles. Tulemus sai selline:

Täna oli siis wattbike’i võistluse neljas etapp. Kuna ma ei teadnud oma stardiaega, viis issi mind Sparta spordiklubisse, kus võistlus toimus, esimese stardi ajaks ehk kella üheteistkümneks. Selgus, et minu start on kell 12, niisiis sain vahepeal niisama vaadata ja oodata. Tänane distants oli 7 km ja kavas oli ka võimsuse testi tegemine. Kõigepealt tegimegi võimsuse testi, paigalstardist. Jäid seisma, keerasid raskuse kuskil 8 kanti ja siis andsid tuld :) Minul tuli kõigist naistest parim, jeee, nimelt 1018 W (watt). Olen ülirahul sellega! Teistel minu sõidus osalejatel tuli seal 700-800 W kanti. nagu eelminegi kord, olin ka seekord meie klubi Piretist kiirem. vahepeal olin temast veidi taga, aga mõtlesin, et pean ikka kiirem olema ja püüdsin kinni :) Muidu wattbike’i võistlusel on hästi lahe, rataste ees on suur televiisoriekraan, kus kõik sõitjad peal, igaühel ekraanil oma värvi väike jalgratas, mis liigub siis vastavalt distantsi läbimisele edasi. Nii näed, kes on tagapool ja kes eespool. Muidu võistlus oli hästi lahe ja tore :)