Pidula ÕM 2010

Esimene malevakogemus käes :) Üliäge oli! Inimesed ja koht ja kõik oli nii supper kui üldse olla sai. Elasime Pidula mõisa lähedal Rauno talus. Kirjutasin maleva jooksul ka igast päevast väikese kokkuvõtte, aga kui siia hakkaksin neid kirjutama, tuleks see jutt natuke liiga pikk. Niisiis kirjutaksin üles meeldejäävamad kogemused.

Esimene nädal möödus võsahunnikute all. Priit – kohalik “naljavend” – käis oma mootorsaega ringi ka lasi mõisa ümbritseva kivimüüri äärest võsa maha, mida me tüdrukutega siis hunnikutesse tassisime. Alguses polnud tööl nii väga vigagi, aga kolmas-neljas päev olid küll sellised, et “kas ma ikka pean seda oksa tõstma!?”

Reedel olime Vesa Lappalaineni poolt matustele kutsutud. Nimelt oli mõisahoovist välja kaevatud kaheksa tundmatu sõduri maised jäänused, mis kirikuaeda ümber maeti. Matus oli päris tüütu, sest õigeusu (preester?) luges ja laulis kohutavalt kaua oma palvet. Sama päeva õhtul käisime ka Sepo juures ratsutamas. Mina sain sõita tumepruuni hobusega. Ülimõnus oli =) Proovisin ka poolistakus galoppi nagu Manzu&Marru Laurale soovitasid ja seal polnudki millelegi pihta saada, see lihtsalt tuli. Õhtul mängisime veel pudelimängu. Aitäh Pelludele – lusikatäis kaneeli maitses tõesti väga hästi =)

Nädalavahetus möödus mitte kuigi põnevalt. Pühapäev oli igatahes huvitavam kui laupäev, sest käisime umbes 9 km pikkusel matkal randa ja tagasi. Kristin ja Triinu said õhtul loosi tahtel veel ratsutama minna, meie mängisime samal ajal igasugu mänge – Kuldvillakut, suck and blow-d jms. Ahjaa, öösel korraldasid Mellu&Gellu meile köögi laua peal disko, tõestamaks meile, et nad tõepoolest oskavad puki peale tantsida xD Disko jätkus bussipeatuses ööklubi “Priit”. Mina sinna minna ei tahtnud nagu ka Ott, Kristin, Keity ja Karl, sest järgmine päev pidi siiski tööpäev olema.

Teine töönädal algas ka võsatassimisega, aga seda vaid esimeseks päevaks. Teisipäeval suundusime tüdrukutega Uustallu, kus me puid riita ladusime. Seal saime  ka maitsta vadakut (hapuka ja väga tugeva maitsega vedelik, mis jääb juustutegemisets üle) ja lambapiima. Järgneval päeval käisime Uustalus vaid mina, Kristin ja Keity. Rohisime peete ja viltisime ja jõime veel lambapiima. Hästi toredad inimesed olid seal. Peale tööd korraldati meile meie ülitoredate rühmajuhtide poolt veesõda. Saime läbimärjaks. Mellu ja Gellu hoidsid ise küll mängust eemale, kuid ega nemadki siis niisama seisma saanud jääda, kui me neid pritsisime – Gerlin võttis lausa 5-liitrise tünniga vett =) Kolmapäeval töötasime kolmekesi jälle Uustalus. Rohisime jälle peete. Saime ka imearmsat lambatüdrukut Tutit lutipudelist toita ja nende oma loodusrajaga tutvuda. Õhtul valisime ka pulmategelased ära.

Neljapäeval peale tööd tegime natuke heina, et see meie kuulsa Priidu traktoriga Pidula Forelli väikeloomadele ja kitsedele söögiks viia. Meie väike MAlgatus või nii :) Seal saime ka kanuudega sõita ja võllkiigega kiikumist proovida. Neljapäeval toimusid ka meie poissmeeste ja tüdrukute õhtud. Algul käisid tüdrukud saunas, pärast poisid. Tegime ka meeste ja naiste kohta küsimusi, mida siis üksteiselt küsisime. Tüdrukute pool võitis ühe punktiga =)

Reedel töölt koju jõudes algas metsik pulmadeks ettevalmistumine. Laenasin Krissult armsa heleroosa kleidi – olin pruutneitsi. Üldse olid meie pulmategelased väga “huvitavad”. Meil oli näiteks Tourette’i sündroomiga vanaema ja sõjaväelasest pruudi isa Herbert koos naise Liidiaga ja nohikust peigmehe isa Ants koos naisega, kelle nime ma enam ei mäleta. Lisaks oli veel palju naljakaid tegelasi. Pulmad olid väga vahvad, meiega liitusid ka “kuumad kiviladujad” Kaspasr ja Riho pluss tööandja Ain ja naljamees Priit. Mängisime seal ka meie kuulsat “vägistamis”mängu. Selle nime pani mängule vist Triinu?

Malev lõppes suure koristuse ja asjade pakkimisega. Lisaks saime Danieli a.k.a Dante-killeri selja peale musta markeriga igasugust jama kirjutada-joonistada. Meile järgi tulnud bussi juht tegi meist ka grupipildi, mis jutu alguses on. Tagasisõit kulges lõbusalt, eriti peale Ranna Rantšo rühma pealevõtmist, mil demonstreerisime bussi tagaotsas oma geniaalset punk-laulu, mida Gerlin kõige osavamalt esitas :) Hüvastijätt oli kurb, aga näeme taas juba teisipäeval Liisu juures, teeme seal oma laulu, lippu ja muid asju, mida valmis ei jõudnud teha. Kokkuvõtteks võin öelda – MALEV OLI MEGALAHE!!! Oleks tahtnud teie kõigiga seal kauemgi olla!