Täna hommikul ärkasin suht suurte pingutustega, kuna olin alles kella kahe paiku magama jäänud. Iona ütles mulle esimese asjana “vaata aknast välja!”. Kui voodist välja sain ja aknast välja vaatasin, avanes vaatepilt üleni valgest tagaõuest. Tuju läks kohe hoopis paremaks. Siis riidesse, sööma. Aitasin AMil ka riidesse panna ja andsin talle hommikusööki, kuna Maris tegeles väljas autoga. Enne minekut tegin õues ka paar pilti:
Kooliteel sain veel autoaknast ilusaid pilte, need on postituse lõpus. Assemblyga olid imelikud lood, meie oma jäi ära ja selle asemel oli S3 ja S4 oma. Kahtlane. Regis ja SE-s olid ikka need mentoring interviewd. Lugesin “Brisingri” Kindle’ist. Teine tund oli matemaatika. Igav, suht. Claire oli aint Mrs Bruce’I smartboardi pliiatsid ära peitnud. Traditsioon? Õps ei lasknud meid enne vahetundi, kui mõlemad tagastatud olid. Vahetunnis istusin raamatukogus. Siis inglise keel. see oli veel igavam kui matemaatika. No ausõna, täielik surm. Õpetaja üritas panna meid mingit paragraph plan-I kirjutama, aga ega ta eriti edukas ei olnud… Ma püüdsin midagi kokku kirjutada, aga üldiselt, see ülesanne oli kahtlane.
Lõuna ajal istusin jälle raamatukogus. Arvutis. Rääkisin Ramsesega nati juttu ja otsisin homse juuksuritunni jaoks mingeid pilte Google’ist. Printsin need välja siis ja läksin juba PSi klassi. Mrs Howdle, Mrs Robinson ja Mr Harrison tundsid kohe huvi, et kuidas mulle ilm meeldib. Näitasin neile fotokast paari hommikust pilti ja siis ajasime niisama juttu. Kui tund hakkas, hakkasin lehtede pealt matat vihikusse ümber kirjutama. Suht tüütu töö, aga noh, sai tehtud vähemalt. Warreniga sai ka juttu aetud. Tüübike on 18 ja ei saa ikka veel Pythagorase teoreemist aru… Kolm aastat õppinud seda juba, vaeseke. Ju siis mõnel lihtsalt puudub see matemaatiline ajuosa.
Pärast Mrs Howdle, Mrs Robinson ja Warren vaidlesid, kas Jõuluvana on olemas või ei. Mina sain ühe paraja naerukrambi seal. Mrs Robinson ja Mrs Howdle olid kindlad, et Jõuluvana on kuskil mingil kujul olemas. Warren arvas, et seda peaks keegi tõestama. Ja siis Mrs Howdle ütles, et “Maybe Santa has walked past you on the street and you didn’t even know it, because he had shaved his beard!” mille peale ma hakkasin nii jubedalt naerma, et pisarad tulid silma. Mingi hetke hakkas Mrs Robinson Batmanist ajama midagi, millest keegi aru ei saanud. Oeh, nalja sai. teine PS oli igavus, peale minu passis seal ainult Jordan, nii et ma sukeldusin jälle Loheratsanike maailma.
Ja siis hommikusi pilte veel…
6dc02f9f-f77e-4506-bc50-23cbe45ce55b|0|.0